Toronto Eesti Seltsi (TES) Täienduskoolid

Missioon
Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli peaeesmärgiks on Eesti päritoluga laste ja noorsoo rahvuslik kasvatus, eesti keele, eesti rahva ajaloo ja Eestimaa geograafia õpetus koos eesti rahvusliku vaimuvara, eesti kirjanduse ja kunsti tutvustamisega ning esivanemate päritolumaa armastuse ja rahvusliku kokkukuuluvuse arendamisega.

Struktuur
Laste eesti ühiskonda haaramine ja õpetamisvõimaluste pakkumine algab Torontos juba eesti lasteaias, mis loob eeldused õppetöö jätkamiseks täienduskoolis. Täienduskool koosneb algkoolist (6 aastat), keskkoolist (3 aastat) ja gümnaasiumist (1 aasta). Lisaks pakub TES Täienduskool keeleõpet neile huvilistele, kelle kodune keel on inglise keel, kuid on säilinud tahe tutvustada oma lastele eesti keelt ja kultuuri keeleõpingute kaudu. Selleks on loodud ESTO keeleklassid (hetkel 4). Täiskasvanud keelehuvilistele tegutsevad samuti keeleõppe klassid.
Õppetöö toimub kord nädalas: keskkooli ja gümnaasiumi tunnid esmaspäeva õhtuti, algkoolil teisipäeva õhtuti.

Ajalugu
Täienduskool alustas tegevust 24. oktoobril, 1949. aastal St John’i kiriku kõrvalruumides Peetri koguduse õpetaja Oskar Puhmi organiseerimisel. Kokkutulnud 32 õpilast jagunesid 3 klassi. Seoses Toronto eestlaste arvu kiire kasvamisega tekkis peagi vajadus kooli laiendada. Seda otsustati teha läbi keskse organisatsiooni loomise – Toronto Eesti Seltsi (TES) kaudu. 21. septembrist, 1950. aastast kannavad Toronto Eesti Koolid TES Täienduskoolid nime. 13. novembril, 1956.a.võeti vastu lastevanemate üldkoosolekul kooli statuut, mida on vastavalt vajadusele täiendatud, kuid mille järgi tegutsetakse siiani. Kooli asukoht on läbi aastate muutunud, lisaks kirikuruumidele on kasutatud Toronto linnavalitsuse poolt lubatud koolimaju. Aastal 1960 koliti Eesti Majja, mis on kooli koduks tänini.
Toronto eesti keskkool alustas tegevust 2. oktoobril 1964, eesti keele kursustega alustati 11.novembril, 1966. Gümnaasium asustati aastal 1982 jätkuna eesti keskkoolile.
Algkooli juhatajateks on olnud läbi aastate Ellen Martens, Henn Ründva, Valdek Lenk, Leida Marley, Oskar Paas, Edgar Marten, Maret Lepik, Helgi Nippak, Silvi Verder, Tiiu Kajak, Kairi Taul-Hemingway, Liisa Soots.  Keskkooli juhatajaks on olnud Henn Rundva, Oskar Paas, Edgar Marten, Ene Timmusk, Silvi Verder.  Gümnaasiumi juhatajateks on olnud Edgar Marten, kes oli algatajaks, Ene Timmusk, Silvi Verder. 

Kooli lipu kujundas Jüri Punno ja seda õnnistas op.                       19... aastal.  Gümnsaasiumi margi kujundas ka hr. Punno esimeseks lennuks 1984.a.
Koolis õpetatakse lisaks eesti keelele eesti kirjandust, eesti ajalugu, rahvatantsu, maateadust ja eestikeelseid laule. Keskkoolis proovivad lapsed kätt pikemate referaatide, luuletuste ja kirjanditega, mida erinevatel kogunemistel esitatakse vanematele ja sõpradele.


Üritused
Et siduda lapsed üheks koolipereks ja tugevdada ühtekuuluvustunnet eesti päritolu põhjal, on kooli juhtkond korraldanud iga-aastaseid ühiseid väljasõite ja ka pidulikke üritusi väljaspool kooliaega. Alati on oodatud kooli jõulupuud, kus lapsed saavad näidata õpitut. Pidulike aktustega tähistatakse emadepäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva ning kooli lõpetamist. Kooli lõpuklasside noored saavad traditsiooniliselt koos lõputunnistusega tammelehtedega kaunistatud koolisõrmuse, kingituse Eesti Ühispangalt Torontos.
Sel aastal peeti Eesti Majas väga südamlikult kooli 60. aasta juubelit piduliku aktuse ja kontserdiga, kus austati kooli endiseid ja praeguseid õpetajaid ning tunnustati vilistlasi. Kooli praegused kasvandikud esitasid omaloomingut, tantse ning loeti luuletusi. Õhtu kulminatsiooniks kujunes vanemate klasside rahvatantsu grupi poolt hoogne ja lõbus tuljak.
Keskkooli noored on osa võtnud mitmest Eesti üldlaulupeost alates aastast 1969. Ka sel suvel olime osalised rongkäigus ning laulsime ühiselt laulukaare all koos kodueestlastega. Laulupeolt saadud elamus on lastele alati nii võimas, et paneb neid naastes õhinal uusi laule ja eesti keelt õppima.
Kokku on koolikomitee kirjastusel ilmunud üle 30 teose, neist 13 väljaannet aastail 1985 – 1995. Valdek Lenk ja Merike Martin kujundasid lauamängu, Eesti – meie maa, meie mäng.

Statistika
Eesti Kooli lõpetajate statistika on kujundlikult esitatud alloleval joonisel. Isegi kui viimase õppeaasta lõpetajate arv on peatanud üldise langustrendi (2000/01 aastal suurte klasside alustamise tõttu), on näha et osalejate arv siiski väheneb aasta aastalt. Kui Eesti Kooli algusaastatel ületas osalejate arv lausa 600 (1970 aastal), siis tänaseks võime rõõmustada nende klasside üle, kus õpib üle 10 õpilase. Põhjusi on siin mitmeid. Üle mitme generatsiooni Kanadas sündinud laste keeletase langeb ja enamasti on eesti keele puhul tegemist juba võõrkeele õppimisega. Vanemate kiire elurütm ja pikad distantsid ei võimalda sageli lapsi eesti kooli tuua. Lastel on paljud huviringid, milles osalemise vahel tuleb valik teha. Järjest enam on otsustatud eesti keele õppimise kahjuks. Laste arvu vähenemine seab kooli tõsiste valikute ja otsuste ette - kuidas edasi minna, et peatada laste arvu kahanemine koolis ning muuta eesti kool atraktiivseks ja põnevaks iganädalaseks ettevõtmiseks, kuhu tuldaks rõõmuga.




Küsimused:

1. Mis aastal oli koolidel kõige rohkem õpilasi? /  In which year was the highest number of students in the Toronto Estonian Schools?
1.1965   - 600
2.1968   - 600
3.1970  -  601
4.1973  -  600


2. Kes kujundas lauamängu „Eesti – meie maa, meie mang” ?  / Who created the board game “Eesti – meie maa, meie mäng?

1.Ellen Martens
2.Edgar Marten
3.Merike Martin
4.Merike Martin ja Valdek Lenk


3. Mis aastal algas Toronto Eest Seltsi Täienduskooli tegevus? When did the Toronto Estonian School begin?

1.1949
2.1964
3.1984
4.1994


Spikker - 1-3; 2-4; 3-1